Kõik Eesti Laul 2023 poolfinalistid on selgunud

Selgunud on kõik 20 artisti, kes hakkavad võistlema 12. ja 14. jaanuril toimuvates Eesti Laulu poolfinaalides.

“Eesti Laulu poolfinalistide seltskond ja laulude valik on tänavu erakordselt kirju,” ütles Eesti Laulu peaprodutsent Tomi Rahula ja lisas, et jaanuaris toimuvates finaalides kuuleb nii suuri ballaade kui ka tempokaid rütme. Lisaks eesti- ja ingliskeelsetele lugudele kõlab poolfinaalis ka jaapani keel.

Tänavusi võistluslugusid kuuleb esimest korda Eesti Laulu erisaates ETV-s 2. detsembril. Poolfinaalid toimuvad 12. ja 14. jaanuaril, finaal 11. veebruaril. 

Eesti Laul 2023 kolmapäeval lisandunud kümme poolfinalisti tähestikulises järjekorras:

Robin Juhkental  “Kurbuse matused” – Robin Juhkental
Anett x Fredi “You Need To Move On” – Frederik Küüts, Anett Kulbin, Jason Hunter
Bedwetters “Monsters” –- Joosep Järvesaar, Mihkel Mõttus, Rauno Kutti, Kaspar Koppel, Karl-Kristjan Kingi, Claus Peneri ja Kris-Evan Säde
Mia “Üks samm korraga” – Kersti Kukk
Ollie “Venom” – Oliver Mazurtšak
M Els ” So Good At What You Do” – Stefan Airapetjan, Andreas Poom, Hugo Martin Maasikas, Gevin Niglas
Linalakk, Bonzo “Aeg” – Liina Tsimmer
Inger “Awaiting You” – Inger Fridolin, Oliver de la Rosa Padilla, Sofia-Liis Liiv
Merlyn “Unicorn Vibes” – Merlyn Uusküla, Lauri Lembinen
Neon Letters & Maiko “Tokimeki” – Aap-Eerik Lai, Johanna Holvandus, Maiko Tammik

Lisaks neile võistlevad Eesti Laulu poolfinaalides Alika looga “Bridges”, Andreas looga “Why Do You Love Me”, Carlos Ukareda looga “Whiskey Won’t Forget”, ELLIP looga “Pretty Girl”, Elysa looga “Bad Philosophy”, JANEK looga “House Of Glass”, kaw looga “Valik”, Meelik looga “Tuju”, SISSI looga “Lighthouse” ja Wiiralt ning Ultima Thule looga “Salalik”.

Kokku esitati Eesti Laul 2023 konkursile esitati 217 laulu. Võistluslugusid hindas žürii koosseisus Karl-Erik Taukar, Lenna, Alar Kotkas, Janika Sillamaa, Ott Lepland, Marta Püssa, Vaido Pannel, Robert Linna, Ingrid Kohtla, Margus Kamlat, Kristiina Kraus, Andres Aljaste, Ahto Kruusmann, Simon Jay, Carola Madis ja Silver Laas.

https://menu.err.ee/1608775300/koik-eesti-laul-2023-poolfinalistid-on-selgunud

Kiropraktika on Eestis suhteliselt uus valdkond, millest palju veel ei teata. Seetõttu võib esineda skepsist – kas kiropraktika on posimine või teaduslikult tõestatud tervise edendamise meetod? Tuleb välja, et diplomeeritud kiropraktik on spetsialist, kes saab inimesi aidata väga mitmete tervisemurede leevendamise ja ka ennetamisega.

„Kiropraktiku õpe on sama pikk kui hambaarstil – kui inimene on lihtsalt läbinud nädalavahetuse kursuse, ei ole tema töö kvaliteet kindlasti võrreldav viieaastase päevaõppe läbinud spetsialistiga. Kindlasti tasub järele uurida, millise hariduse end kiropraktikuks nimetav inimene omandanud on,“ soovitas Confido Meditsiinikeskuse kiropraktik Kersti Kukk, kes ise on õppinud Barcelona Kiropraktika Kõrgkoolis.

Kiropraktika toimib efektiivselt nii erinevate kehaliste probleemide ravina kui ka nende ennetamisel. „Enamasti tulevad inimesed vastuvõtule mingi konkreetse hädaga, kuid kui see on lahendatud, soovivad nad vastuvõtul edasi käia, kuna tunnevad end peale ravi väga hästi ja tajuvad selget igapäevaelu kvaliteedi tõusu. Siis saamegi edasi tegeleda muude probleemide ennetusega,“ ütles Kukk.

Levinuimad mured, millega inimesed kiropraktiku juurde pöörduvad, on alaselja-, jäseme-, kaela- ja peavalu või pinged seljas, turjas ja kaelas. Palju pöördutakse ka tasakaaluprobleemidega. „Inimesed teavad võib-olla vähem, et tegelikult saame aidata ka rasedaid erinevate kehaliste vaevustega, mis on põhjustatud keha kohanemisest suurte muutuste ja uue koormusega. Hiljem saavad emad ka koos vastsündinuga kontrolli tulla, et mõne kuu vanuselt beebide eakohaseid reflekse kontrollida. Oluline on jälgida, et need refleksid ka õigel ajal ära kaoksid, kuna vastasel juhul võivad need tekitada pingeid kaelas või alaseljas. Vajadusel soovitab kiropraktikaarst arengu edendamiseks kehalisi harjutusi,“ ütles Kukk.

Täna on kodukontorites istuvate inimeste puhul sage mure turjapinge, mida võimendavad vähene liikumine ja pikad päevad arvuti ees. Tihti on lisaks tekkinud pinged lülisambaliigestes, mis asendit vastavalt kehapingele muutnud on. „Lülisambaliigeste korrigeerimisel on inimesel tihti koheselt kergem olla, sest ka lihased, mis nendele kinnituvad, saavad paremini lõdvestuda. Lisaks on see oluline stimulatsioon kesknärvisüsteemile ja väikeajule, mis reguleerib lihastoonust. Liigeste korrigeerimine parandabki aju ja lülisambaliigeste ning neid toetavate lihaste vahelist koordinatsiooni, taastades liigese optimaalse liikumise,“ tõi Kukk näite ühe probleemi mitmetahulisusest, millega kiropraktikud iga päev kokku puutuvad.

Probleemide ennetuseks soovitab ta kiropraktikat ka kasvueas noortele, kes veedavad pikki päevi nutiseadmete taha naelutatuna. Nende puhul aitab kiropraktik ennetada hilisemas elus sageli tekkivaid rühiprobleeme.

Ortopeedia, füsioteraapia ja kiropraktika tegelevad küll sarnaste probleemidega, kuid igaühel on siiski oma selge fookus. Näiteks ortopeedi juurde tuleks pöörduda probleemidega, mille puhul on tekkinud laialdased muutused luustikus või tõsiste haigustega, mis vajavad ravimeid või kirurgilist sekkumist. Pingete ja lihasvalu korral saavad aga aidata nii kiropraktik kui ka füsioterapeut.

Kiropraktika ja füsioteraapia on teineteist väga hästi täiendavad teraapiad. Füsioterapeut on keskendunud enamasti lihaskonnasüsteemile, lihaste lõdvestamisele ja nende toonuse parandamisele erinevate harjutustega. Kiropraktik on keskendunud lülisamba- ja jäsemeprobleemidele, pingetele liigestes ja nende korrigeerimisele. Kuna lihased on kinnitunud liigestele, on efektiks enamasti ka lihaste toonuse ühtlustamine ja pikemaajalise tulemuse püsimiseks on kindlasti hea tava anda juurde ka harjutusi. “Vajadusel suuname kliente füsioterapeudi juurde edasi,“ kommenteeris Kukk.

Kiropraktiku Kersti Kuke poole pöördutakse ka tasakaaluprobleemidega